Eesti koolides alustavad iga õppeaasta sadu õpilasfirmasid koostöös aktiivsete õpetajate ja juhendajatega. Tallinnas ja Harjumaal on praegu registreeritud 240 õpilasfirmat, kuid Järvamaal on olukord murettekitav — ainult kaks õpilasfirmat tegutsevad maakonnas. Võrumaal, mis on suuruselt Järvamaaga võrdne, on registreeritud 25 õpilasfirmat. Tekib küsimus, kas Järvamaa noored on jäänud ilma üle-eestilisest ettevõtluse pisikust või on noorte omaalgatus takerdunud takistuste taha.
Sihtasutus Järvamaa ettevõtluskonsultandi Sille Pudeli sõnul on probleemid mitmetahulised. „Varem oli võimalik põhikoolides juhendada minifirmasid loovtööde raames, kuid kuna loovtööde juhendamise tasu on kadunud, puudub õpetajatel motivatsioon,“ selgitas Sille. Samuti tõi ta välja, et paljud õpilased ei tea, kelle poole oma koolis õpilasfirma loomiseks pöörduda. Probleemi süvendab asjaolu, et mitmed õpetajad, kes on läbinud Junior Achievementi juhendajakoolituse, on seotud teiste projektidega ega saa täiendavaid kohustusi võtta.
Sille lisas, et õpilasfirmade juhendamine on sageli kooliväline lisategevus, mida tööandja ei pruugi tasustada. Sellest tulenevalt puudub koolides sageli konkreetne eestvedaja, kes koordineeriks õpilasfirmade ja minifirmade loomist. „Kui ei ole eestvedajat, ei saa ka huvi tekkida,“ tõdes ta.
Probleemi lahendamiseks on mitmeid võimalikke samme. Sille põhjendas, et oluline on leida lahendus, kuidas kompenseerida õpetajatele lisatööd õpilasfirmade juhendamisel. Ta pakkus välja, et selleks võiks olla eraldi tasu või koostöö erasektoriga. Samuti soovitas ta luua maakondliku juhendaja ametikoha, kes toetaks koole õpilasfirmade loomisel ja juhendamisel.
Sille rõhutas teavitustöö olulisust: „Koolides tuleks selgelt kommunikeerida, kes on vastutav isik õpilasfirmade juhendamise eest ning kuidas saavad õpilased oma ideedega alustada.“ Samuti soovitas ta korraldada regulaarselt maakondlikke seminare ja kohtumisi, et jagada parimaid praktikaid ja motiveerida uusi juhendajaid.
Lauri (autor), kes on varasemalt proovinud õpilasfirma protsessi oma valikaines, leidis, et disainmõtlemise valikaine raames oma mõtte loomine andis õpilastele praktilise kogemuse ja motiveeris neid. Kahjuks on see võimalus paljudes koolides puudu. Ta pakkus välja, et taastada tuleks võimalus, kus õpilased saavad õppetöö raames luua oma ettevõtte, mis pakuks neile nii praktilist kogemust kui ka koolipoolset tunnustust.
Peamine takistus Järvamaa õpilasfirmade arengus tundub olevat eestvedamise puudumine. Kui koolides oleks konkreetne isik või kooliväline juhendaja, kes tegeleks õpilasfirmade toetamisega, võiks olukord tunduvalt paraneda. „Samuti on oluline motiveerida nii õpetajaid kui ka õpilasi, et nad näeksid õpilasfirmade loomist kui võimalust omandada olulisi oskusi tuleviku jaoks,“ lisas Sille. Sellest tulenev juhendajate toetamine, parem infoedastus ja maakondlik eestvedamine võiksid viia selleni, et ka Järvamaa koolides hakatakse jälle rohkem minifirmasid ja õpilasfirmasid looma ning edukalt juhtima.
